1Aga variseride hulgas oli inimene nimega Nikodeemos, üks juutide ülemaid.
2Ta tuli ühel ööl Jeesuse juurde ja ütles talle: 'Rabi, me teame, et sa oled Jumala juurest tulnud Õpetaja, sest keegi ei suudaks teha neid tunnustähti, mida sina teed, kui temaga ei oleks Jumal.'
3Jeesus vastas talle:
4Nikodeemos ütles talle: 'Kuidas saab inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta saa ju minna tagasi oma ema üska ja teist korda sündida?'
5Jeesus vastas:
6
7
8
9Nikodeemos kostis: 'Kuidas see on võimalik?'
10Jeesus vastas talle:
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22Pärast seda läks Jeesus oma jüngritega Juudamaale; ta viibis seal koos nendega ja ristis.
23Ka Johannes oli Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli palju vett, ja inimesed tulid sinna ja lasksid end ristida;
24sest Johannest ei olnud veel vangi heidetud.
25Siis hakkasid Johannese jüngrid ühe juudiga puhastamiste üle vaidlema.
26Ja nad tulid Johannese juurde ja ütlesid talle: 'Rabi! See, kes oli sinuga sealpool Jordanit ja kellest sa tunnistasid, vaata, ka see ristib ja kõik lähevad tema juurde.'
27Johannes kostis: 'Keegi ei suuda võtta midagi, kui see ei ole temale antud taevast.
28Teie ise olete mu tunnistajad, et ma ütlesin, mina ei ole Messias, vaid ainult tema eele läkitatu.
29Kellel on mõrsja, see on peigmees. Peigmehe sõber seisab aga kõrval ja kuulab teda ning on väga rõõmus peigmehe hääle üle. Nii on nüüd ka minu rõõm saanud täielikuks.
30Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.'
31Kes tuleb ülalt, on üle kõikide. Kes on maast, on maast ja räägib maast. Kes tuleb taevast, on üle kõikide.
32Tema tunnistab seda, mida on näinud ja kuulnud, ja ometi ei võta keegi tema tunnistust vastu.
33Tema tunnistuse vastuvõtmine tähendab pitseriga kinnitamist, et Jumal on tõeline.
34Jah, see, kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu; Jumal ei anna ju Vaimu mõõdu järgi.
35Isa armastab Poega ja on andnud tema kätte kõik.
36Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu, aga kes ei kuula Poja sõna, see ei näe elu, vaid tema peale jääb Jumala viha.