Johannese evangeelium 6:1-71 EEB1739 - Bible AI

¹Pärast seda läks Jeesus teisele poole Galilea ehk Tibeeriase järve.

²Ja temaga läks kaasa suur rahvahulk, sest nad olid näinud tunnustähti, mida ta haigetele tegi.

³Aga Jeesus läks mäele ning istus sinna koos oma jüngritega.

⁴Ent paasa, juutide püha, oli ligi.

⁵Kui nüüd Jeesus oma silmad üles tõstis ja nägi palju rahvast enese juurde tulevat, siis ta ütles Filippusele: 'Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?'

⁶Aga seda ta ütles teda proovile pannes, sest ta teadis küll, mida ta kavatseb teha.

⁷Filippus vastas talle: 'Isegi kahesaja teenari eest ostetud leibadest ei jätku neile, et igaüks pisutki saaks.'

⁸Andreas, üks ta jüngritest, Siimon Peetruse vend, ütles talle:

⁹'Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks kalakest. Kuid mis sellest saab nii paljudele?'

¹⁰Jeesus ütles: 'Pange inimesed istuma!' Seal paigas oli palju rohtu. Siis istusid nad maha, seal oli arvult umbes viis tuhat meest.

¹¹Jeesus võttis nüüd leivad, tänas Jumalat ja andis neile, kes maas istusid, samuti ka kalakestest, niipalju kui nad tahtsid.

¹²Aga kui nende kõhud olid täis saanud, ütles Jeesus oma jüngritele: 'Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku!'

¹³Siis kogusid nad viiest odraleivast kokku kaksteist korvitäit palakesi, mis oli sööjatest üle jäänud.

¹⁴Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud, ütlesid nad: 'Tema on tõesti see prohvet, kes peab tulema maailma.'

¹⁵Nüüd sai Jeesus aru, et nad tahavad tulla ja teda vägisi kuningaks teha, ja ta tõmbus mägedesse üksindusse.

¹⁶Aga õhtu jõudes läksid Jeesuse jüngrid alla järve äärde

¹⁷ja astusid paati ning sõitsid teisele poole järve Kapernauma. Oli juba läinud pimedaks, ja Jeesus ei olnud ikka veel tulnud nende juurde.

¹⁸Ka puhus tugev tuul ja pani järvel tõusma kõrged lained.

¹⁹Nad olid nüüd sõudnud umbes kolm-neli miili, kui nägid Jeesust järvel kõndivat ja paadi lähedale jõudvat, ja nad lõid kartma.

²⁰Aga Jeesus ütles neile: 'See olen mina, ärge kartke!'

²¹Siis nad tahtsid ta paati võtta, aga kohe jõudiski paat kaldale, kuhu nad olid tahtnud sõita.

²²Järgmisel päeval nägi järve kaldal seisev rahvahulk, et seal oli ainult üks paat. Nad teadsid, et Jeesus ei olnud astunud paati koos oma jüngritega, vaid ta jüngrid olid ära läinud üksi.

²³Tibeeriasest tuli veel teisi paate selle paiga lähedale, kus nad olid söönud Issanda õnnistatud leiba.

²⁴Kui siis rahvahulk nägi, et seal ei olnud ei Jeesust ega ta jüngreid, astusid nad paatidesse ning tulid Jeesust otsides Kapernauma.

²⁵Ja kui nad leidsid ta teiselt poolt järve, ütlesid nad talle: 'Rabi, millal sa siia said?'

²⁶Jeesus vastas neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis.

²⁷Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.'

²⁸Siis nad ütlesid talle: 'Mida me peame ette võtma, et teha Jumala tegusid?'

²⁹Jeesus vastas: 'See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud.'

³⁰Siis nad ütlesid talle: 'Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja võiksime sind uskuda? Mida sa teed?

³¹Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast.'

³²Siis ütles Jeesus neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast.

³³Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.'

³⁴Siis nad ütlesid talle: 'Issand, anna meile alati seda leiba!'

³⁵Jeesus ütles neile: 'Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.

³⁶Kuid ma olen teile öelnud, et kuigi te olete mind näinud, ei usu te ikkagi.

³⁷Kõik, mis Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.

³⁸Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.

³⁹Aga tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval.

⁴⁰See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles.'

⁴¹Siis nurisesid juudid Jeesuse üle, et ta ütles: 'Mina olen taevast alla tulnud leib.'

⁴²Ja nad laususid: 'Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb, et ta on alla tulnud taevast?'

⁴³Jeesus vastas neile: 'Ärge nurisege endamisi!

⁴⁴Ükski ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on minu läkitanud, ja mina äratan ta üles viimsel päeval.

⁴⁵Prohvetites on kirjutatud: Siis on nad kõik Jumalalt õppinud. Igaüks, kes Isa on kuulnud ja temalt õppinud, tuleb minu juurde.

⁴⁶Mitte keegi ei ole näinud Isa peale selle, kes on Jumala juurest; see on näinud Isa.

⁴⁷Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.

⁴⁸Mina olen eluleib.

⁴⁹Teie esiisad sõid kõrbes mannat, ja surid.

⁵⁰See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene sellest sööks ega sureks.

⁵¹Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest.'

⁵²Sellest tõusis juutide keskel suur tüli. Nad küsisid: 'Kuidas saab tema anda meile süüa oma liha?'

⁵³Jeesus ütles neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, ei ole teie sees elu.

⁵⁴Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval,

⁵⁵sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook.

⁵⁶Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse.

⁵⁷Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi.

⁵⁸See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda leiba sööb, elab igavesti.'

⁵⁹Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades.

⁶⁰Siis paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: 'See sõna on ränk, kes suudab seda kuulda?'

⁶¹Aga Jeesus, kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast nurisevad, ütles neile: 'Kas see ärritab teid?

⁶²Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese Poega üles minevat sinna, kus ta oli enne?

⁶³Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu. Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.

⁶⁴Kuid teie seas on mõned, kes ei usu.' Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes tema reedab.

⁶⁵Ja ta ütles: 'Seepärast ma olengi teile öelnud, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa.'

⁶⁶Seepeale lahkusid paljud ta jüngritest tema juurest ega käinud enam koos temaga.

⁶⁷Siis ütles Jeesus neile kaheteistkümnele: 'Kas teiegi tahate ära minna?'

⁶⁸Siimon Peetrus vastas talle: 'Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad,

⁶⁹ja me oleme uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha.'

⁷⁰Jeesus vastas neile: 'Eks ma ole teid kahtteistkümmend välja valinud, ent üks teie seast on kurat.'

⁷¹Aga seda ta ütles Juudas Iskarioti kohta, sest see kavatses teda reeta, üks neist kaheteistkümnest.