1Taaveti laul. Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
2Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind;
3tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.
4Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
5Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all; sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis.
6Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.